Kirjuta meile aadressile: estl@estl.ee


2017

  • Eesti jagas oma parimat praktikat noorte seksuaal- ja reproduktiivtervise ja õiguste osas teiste riikidega Berliinis 23-24 novembril toimunud 5ndal rahvusvahelisel konverentsil „Kõigile kättesaadav seksuaaltervis ja – haridus“ (15th International Dialogue on Population and Sustainable Development Leave no-one behind on Sexual and Reproductive Health and Rights)

AJALUGU

MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) alustas tööd 1994. aastal Eesti Pereplaneerimise Liidu nime all, 2005. aastast alates on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (International Planned Parenthood, IPPF) liige. Eesti Seksuaaltervise Liit on sõltumatu vabaühendus, mis edendab kõikide inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervist, kaitseb seksuaalseid ja reproduktiivseid õigusi ning pakub sellealast teavet ja teenuseid.

1993
  • Avati esimene noortekeksus Viljandis.
1994
  • ĂśRO Rahvastikukongress võttis Kairos vastu reproduktiivtervise definitsiooni.
  • Raseduse katkestamine muudeti naise jaoks tasuliseks. Hind sõltus kuni 1995 aasta teise pooleni valutustamisest.
  • 18. novembril loodi Eesti Pereplaneerimise Liit (EPPL)
1995
  • Alates novembrist hakkab Eesti Haigekassa raseduse katkestamise eest tasuma 2/3 hinnast. 1/3 peab naine ise tasuma.
  • EPPL astus Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) liikmeks. IPPF (International Planned Parenthood Federation) on suurim reproduktiiv- ja seksuaaltervise edendamisega tegelev mittetulundusĂĽhing maailmas, kus on ĂĽle 180 liikmesriigi.
1996
  • 1996. aastal kinnitati põhi- ja keskhariduse õppekavva kohustusliku õppeainena inimeseõpetus, mis sisaldas terviseõpetuse, suhtlemisõpetuse, inimeseõpetuse, psĂĽhholoogia ja perekonnaõpetuse kursusi alates neljandast klassist.
1998
  • Loodi EPPLi koduleht www.amor.ee ja Tartu Noorte Nõustamiskeskuse poolt käivitati seal internetinõustamine.
1999
  • Koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja teiste organisatsioonidega valmis “Reproduktiivtervise riiklik programm aastateks 2001–2009”.
2000
  • Eesti Vabariigi valitsus võttis vastu “Reproduktiivtervise riikliku programmi aastateks 2001–2009”, kuid programmi elluviimiseks rahalisi vahendeid ei eraldatud. Mõned programmi osad (nt seksuaal- ja reproduktiivtervisealased nõustamisteenused noortele) said Eesti Haigekassa kaudu eraldi projektidena rahastatud alates 2002. aastast.
  • Eesti Haigekassa hakkas EV sotsiaalministri määruse  21.01.2000. a.nr. 10 "Haiguste ennetamisele suunatud abinõude tegevuskava" alusel rahastama noorte nõustamiskeskustes noorte reproduktiivtervisealase nõustamise ĂĽhe osana seksuaalsel teel levivate haiguste ennetustööd.
2001
  • Sotsiaalministeerium ja Haigekassa muutsid hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite väljakirjutamise korda: esiteks kaotati hormonaalsete vahendite 90%-line soodustus õpilastele ning muudeti rasestumisvastaste vahendite retseptide väljakirjutamise  perioodi ĂĽliõpilastele ning naistele kuni 3 kuud peale aborti ja kuni 1 aasta peale sĂĽnnitust. Hormonaalsete vahendite soodustust vähendati 50%-le ja ambulatoorse töö koormust vähendati otsusega, mis lubas senise kahe kuu asemel rasestumisvastaste vahendite retsepti perioodi pikendada kuueks kuuks.
  • Täiendati  www.amor.ee kujundust, struktuuri ja internetinõustamise sĂĽsteemi.
2002
  • Vähendati põhikoolis kohustuslike inimeseõpetuse tundide arvu, aga õppeaine eesmärk jäi samaks: edendada inimese terviklikku arengut väärtustades sh tervislikku arengut ning vastutustundlikku seksuaalkäitumist.
  • Asutati EPPL-le kuuluv OĂś Seksuaaltervise Kliinik, Suur-Ameerika 18A. Asutamist rahastasid Euroopa Liidu PHARE programm ja ĂśRO Arengprogramm.

2003

  • Ravimiametiga läbirääkimiste tulemusena viidi SOS-pillid apteegi käsimĂĽĂĽki ja koostati selleteemaline infomaterjal. 
  • Eesti rahastamist alustas Ăślemaailmne AIDS-i, Tuberkuloosi ja Malaariaga Võitlemise Fond (Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria).
    Laiaulatuslik programm aastateks 2003–2007 hõlmas tegevusi ja eesmärke kuuele ennetustöö sihtrühmale. Seatud eesmärkide kaudu sooviti vähendada erinevate elanikkonna gruppide riskikäitumist ning suurendada HIV-i nakatunud inimeste elukvaliteeti. Eraldi eesmärk oli suunatud programmi elluviimisse kaasatud partnerorganisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.
  • Loodi EPPLi koolituskeskus Amor, mille koolitusluba registreeriti Haridus- ja Teadusministeeriumis.
  • Eesti Haigekassa hakkas rahastama veebilehel www.amor.ee toimuvat internetinõustamisteenust.
 
2005
  • Eesti Pereplaneerimise Liidu uueks nimeks sai Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL).
  • Töötati välja Eesti Riiklik HIV ja AIDS-i strateegia aastateks 2006–2015.
  • Eestis hakati teostama medikamentoosset raseduse katkestamist.
2006
  • Osaleti Eesti Riikliku HIV ja AIDS-i strateegia väljatöötamisel aastateks 2006–2015.
  • Heateo SA kaardistas tugevamad Eesti kodanikeĂĽhendused, kes pakuvad toimivaid lahendusi olulistele ĂĽhiskondlikele probleemidele. ESTL läbis valikusõela ja selle tulemusena koostati ESTL-i kohta ĂĽlevaatlik analĂĽĂĽs aitamaks rahastajatel teha põhjendatud otsuseid ning ĂĽhendustel endil areneda kiiremini ning õiges suunas.
2009
  • Ilmus WHO poolt tehtud analĂĽĂĽs ja hinnang Amor Noorte Nõustamiskeskuste tööle. Loe analĂĽĂĽsi siit.

2013
  • ESTL edastas Riigikogu Ă•iguskomisjonile oma seisukoha seksuaalelu alustamise legaalse vanuse osas seoses käimasoleva Karistusseadustiku muutmisega. ESTL-i seisukohta toetasid: Eesti Naistearstide Selts, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tartu Laste Tugikeskus, Eesti ArstiteadusĂĽliõpilaste Selts, Inimeseõpetuse Ăśhing, Eesti Puuetega Naiste Ăśhenduste Liit, Lasteabi 116111
2014
  • ESTL edastas Riigikogu Ă•iguskomisjonile seisukoha kooseluseaduse eelnõu osas.
  • Loodi internetinõustamiskeskkonna amor.ee korduma kippuvate kĂĽsimuste otsingusĂĽsteem, et noored saaksid võimalikult kiiresti leida professionaalne vastus oma tekkinud kĂĽsimusele.
  • Koolitati venekeelseid õpetajaid. Et venekeelsete noorte seksuaalhariduse alast teadlikkust tõsta ning seeläbi ka seksuaalkäitumist turvalisemaks muuta, korraldati vene õppekeelega koolide õpetajatele kaks koolitust, kus käsitletakse teemasid, mis on seotud soostereotĂĽĂĽpide, seksuaalsuse kujutamisega meedias, seksuaalvähemustega, soovimatu rasedusega, HIVga, lähisuhte- ja seksuaalvägivallaga.
  • Eesti Seksuaaltervise Liit tähistas oma 20. tegevusaastat konverentsiga Sotsiaalministeeriumis.
2015
  • Viidi läbi „Laste ja noorte seksuaalse arengu ja seksuaaltervise edendamise“ loengud Tartus, Jõhvis, Narvas ja Tallinnas eesmärgiga teavitada kohalike omavalitsuste töötajaid noorte seksuaaltervise põhimõtetest.
  • Loodi internetinõustamiskeskkonna amor.ee korduma kippuvate kĂĽsimuste otsingusĂĽsteem, et noored saaksid võimalikult kiiresti leida professionaalne vastus oma tekkinud kĂĽsimusele.
  • Jagati seksuaaltervise- ja haridusealast kogemust Kõrgõzstaniga eesmärgiga noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmisega Kõrgõzstanis.
  • Eesti Seksuaaltervise Liidu toel valmis eesti keeles  Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa seksuaalhariduse standardid.
  • Viidi läbi esimene seksuaalvägivalla teemaline meediakampaania.
  • Valmisid täiendatud ning uuendatud internetinõustamise kvaliteedistandardid.
  • Loodi seksuaaltervisealase ja psĂĽhholoogilise nõustamise teenus Skype teel.

2016
  • Käidi Kõrgõzstanis jagamas oma kogemusi ja teadmisi noorte seksuaaltervise edendamise osas.
  • Saadeti avalik pöördumine Riigikogu esimehele Eiki Nestorile seoses sellega, et Eesti on Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIV-juhtude arvu poolest. Pöördumisele kirjutas lisaks ESTLile alla veel 21 vabaĂĽhendust.
  • Arstid hakkavad vägistamise ohvritelt tõendeid koguma. Selleks valmistati arstidele spetsiaalne tõendite kogumise karp. Karbis on kõik vajalik, et koguda ohvrilt bioloogilisi tõendusmaterjale 25 eri kohast. Kaasas on juhised, kuidas materjali võtta ja kuidas seda säilitada. 
  • Valmis seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend.
2017
  • Eesti jagas oma parimat praktikat noorte seksuaal- ja reproduktiivtervise ja õiguste osas teiste riikidega Berliinis 23-24 novembril toimunud 5ndal rahvusvahelisel konverentsil „Kõigile kättesaadav seksuaaltervis ja – haridus“ (15th International Dialogue on Population and Sustainable Development Leave no-one behind on Sexual and Reproductive Health and Rights)

2018

  • ​Korraldati ĂĽle-eestiline noortekonverents „Vägivald ei ole seks“ ja seksuaalvägivalla teemaline noorte reklaamitöötuba, et leida lahendused, kuidas seksuaalvägivallavastane sõnum ka teiste noorteni viia.
  • Moldovas jagati edukat ja maailmas tunnustatud kogemust noorte seksuaaltervisealaste nõustamisteenuste osas.