​Eesti vabaühenduste avalik pöördumine Riigikogu esimehe Eiki Nestori poole

Need on faktid, mis näitavad meie rahva tervise negatiivsemat poolt. Nende lugemine paneb eeldama, et valitsus on olukorra lahendamiseks ette võtnud radikaalseid samme. Paraku peame täna nentima, et laiahaardeline visioon ja plaan nakkuse edasise leviku peatamiseks puudub. Endiselt ollakse valmis vaid kinni maksma ravi, mille vajadus selleks aastaks ulatub juba 45 miljoni euroni, kui kõik diagnoositud HIVi kandjad ennast raviksid. Riigieelarve õnneks või kahjuks kõik ennast ei ravi – paljud ei tea, et nad üldse nakatunud on, sest HIV-testi tavaliselt arstliku läbivaatuse käigus ei tehta, teised lõpetavad ravi, sest koos sellega kaob nende töövõimetuspension.

 
Käesoleva aasta veebruaris andsid kolm saatkonda – Soome, Briti ja USA – teada, et kui Eesti ise oma HIV-epideemiaga ei tegele, hakkavad sellega tegelema teiste riikide saatkonnad. Eestis on paljud vabaühendused võtnud HIV-teema oma südameasjaks. Kahjuks ainult nende tööst ja entusiasmist ei piisa, et ilma riikliku arengukava ja strateegiata probleemile murranguline lahendus leida.

2015. aasta novembris HIVi testimisnädala raames toimus vabaühenduste eestvedamisel mitu ümarlauda HIVi teemaga tegelevate organisatsioonide, meditsiinitöötajate ja Riigikogu esindajate vahel, mille arutelude raames jõuti ettepanekute ning ideedeni, kuidas epideemiale piir panna. Ideede elluviimise, strateegia koostamise ja teemaga edasi tegelemise olulise sammuna nähti  Riigikogus HIVi probleemkomisjoni loomist. Nakkuse leviku piiramine ei saa olla vaid ühe ministeeriumi või asutuse pädevus, vajalik on erinevate riiklike ja mitteriiklike organisatsioonide ülese koostöökogu olemasolu.
 
Miks Riigikogu ei ole senini loonud HIV-erikomisjoni? Komisjoni loomise idee poolt hääletas 57 Riigikogu liiget ja see läbis esimese lugemise, aga teisele lugemisele ei ole seda ettepanekut siiani saadetud. Esimesest lugemisest on möödunud ligi viis kuud. Miks ei ole protsess edasi liikunud? Milline erakond või erakonnad on erikomisjoni loomise vastu? Kas ei soovita epideemiale piiri panna ja ollakse selle asemel nõus riigieelarves ravikulude iga-aastase suurenemisega ligi 1,35 miljonit eurot oma valijate taskust?