Kirjuta meile aadressile: estl@estl.ee

Reproduktiivtervise definitsioon


Ajalooliselt määratleti enne seksuaaltervise mõistet reproduktiivtervise mõiste. Reproduktiivtervise definitsioon võeti vastu 179 riigi valitsusdelegatsioonide poolt 1994. aastal ÜRO rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengu konverentsil Kairos. Reproduktiivtervis tähendab inimeste võimelisust elada rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu, samuti võimelisust saada lapsi ja olla vabad otsustama, kas, millal ja kui sageli lapsi saada. Enesestmõistetav on meeste ja naiste õigus olla informeeritud erinevatest pereplaneerimise meetoditest ning omada juurdepääsu turvalistele, tõhusatele ja seadusega lubatud pereplaneerimise meetoditele.

Riik peab tagama juurdepääsu terviseteenustele, mis tagavad naistele turvalise raseduse ja sünnituse ning kindlustavad paaridele parima võimaluse saada hea tervisega laps. Hea seksuaal- ja reproduktiivtervise ja vastutustundliku seksuaalkäitumise kujundamise üheks eelduseks on seksuaal- ja reproduktiivtervisealane haritus. Seksuaalhariduse eesmärgiks on toetada noorte seksuaalset arengut, saavutada positiivne enesehinnang ning austus enese ja teiste vastu.

Kairo konverents ja 1995. aasta ÜRO ülemaailmne naistekonverents Pekingis olid oluliseks murdepunktiks seksuaal- ja reproduktiivtervise käsitlemisel. Pärast mõlemat konverentsi seadsid mitmed maailma juhtivad seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid – Maailma Seksuoloogia Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Sünnitusabiarstide ja Günekoloogide Föderatsioon,Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon (IPPF), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) – oma tegevuse prioriteedid vastavalt nende foorumite seisukohtadele.


Tagasi