Koolitused

Eesti Seksuaaltervise Liit korraldab erinevaid koolitusi erinevatele sihtgruppidele. Vaata lÀhemalt!

ESTL-i on koolitusvaldkonnas tegutsenud alates 1995. aastast, mil hakati lĂ€bi viima seksuaalhariduse teemalisi koolitusi nii noortele kui tĂ€iskasvanutele.Koolitused on oma ĂŒlesehituselt interaktiivsed ning kaasa mĂ”tlema ja arutama kutsuvad.

Töö noortega on meie jaoks oluline olnud Liidu asutamisest saadik. Aitame noortel teadvustada oma seksuaalÔigustest ja teha seelÀbi informeeritumaid valikuid elus. Panustades noorte seksuaalharidusse (juhindudes Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa (WHO) regiooni holistilise seksuaalhariduse ja noortele suunatud seksuaalterviseteenustesse (tasuta noorte nÔustamiskeskused), aitame kaasa sellele, et kasvaksid senisest tervemad ja Ônnelikumad pÔlvkonnad.

PS Koolitusi saab tellida ka e-koolitusena Zoom platvormil.

Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt korraldatav seksuaalharidus toetub jÀrgmistele pÔhimÔtetele.

1. Seksuaalharidus on arengu- ja eakohane, samuti vÔtab see arvesse kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda ning on sootundlik.
2. Seksuaalhariduse keskmes on seksuaal- ja reproduktiivÔigused.
3. Seksuaalharidus pÔhineb terviklikul heaolu kontseptsioonil, ms hÔlmab ka tervist.
4. Seksuaalharidus pÔhineb soolisel vÔrdÔiguslikkuse pÔhimÔttel, enesemÀÀramisel ja erinevuste aktsepteerimisel.
5. Seksuaalharidus algab sĂŒnnist.
6. Seksuaalharidust tuleb mĂ”ista kui panust Ă”iglase ja kaastundliku ĂŒhiskonna heaks, vĂ”imestades ĂŒksikisikuid ja kogukondi.
7. Seksuaalharidus on tĂ”enduspĂ”hine. 

Seksuaalharidus taotleb jÀrgmisi tulemusi:
1. Panustamine seksuaalsuse, erinevate elustiilide, hoiakute ja vÀÀrtushinnangute suhtes tolerantse, avatud ja austava ĂŒhiskonna arenemisse.
2. Austus erinevuste suhtes ning teadlikkus seksuaalsest ja soolisest identiteedist ning soonormidest.
3. Inimeste vÔimestamine tegemaks teadlikke valikuid ning kÀitumaks enda, teiste ja oma partneri suhtes vastutustundlikult.
4. Teadlikkus ja teadmised inimese keha, selle arengu ja funktsioonide kohta.
5. VÔime areneda seksuaalse olendina, st Ôppida oma tundeid ja vajadusi vÀljendama ning kogeda seksuaalsust nauditaval moel, samuti mÔista oma seksuaalse identiteedi vÀljakujunemist.
6. Kohase teabe omandamine seksuaalsuse kehaliste, kognitiivsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kultuuriliste aspektide kohta, rasestumise vÀltimise kohta, seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV ennetamise kohta ning seksuaalvÀgivalla ennetamise kohta.
7. Vajalike oskuste omandamine seksuaalsuse ja suhete kÔigi aspektidega toimetulemiseks.
8. Teabe omandamine olemasoleva seksuaaltervise alase nÔustamise ja tervishoiuteenuste kohta.
9. JĂ€relemĂ”tlemine seksuaalsuse ning erinevate normide ja vÀÀrtushinnangute ĂŒle seoses inimĂ”igustega, et kujundada vĂ€lja omaenda hoiakud.
10. VÔime luua (seksuaal-)suhteid, mis pÔhinevad vastastikusel mÔistmisel ja teineteise vajaduste ja piiride austamisel ning vÔime olla vÔrdvÀÀrsetes suhtees. See aitab vÀltida seksuaalset vÀÀrkohtlemist ja vÀgivalda.
11. VĂ”ime rÀÀkida seksuaalsusest, tunnetest ja suhetest ning selleks omada vajaliku sĂ”navara olemasolu. 

MÕISTED:

Mis on seksuaalsus?

Seksuaalsus on inimeseks olemise keskne aspekt kogu elu jooksul ning hĂ”lmab sugu, sooidentiteete, seksuaalset sĂ€ttumust, erootikat, naudingut, lĂ€hedust ja soojĂ€tkamist. Seksuaalsust kogetakse ja vĂ€ljendatakse mĂ”tetes, fantaasiates, ihades, uskumustes, suhtumistes, vÀÀrtushinnangutes, kĂ€itumises, tavades, rollides ja suhetes. Kuigi seksuaalsus vĂ”ib hĂ”lmata kĂ”iki neid dimensioone, ei kogeta vĂ”i vĂ€ljendata alati neid kĂ”iki. Seksuaalsust mĂ”jutab bioloogiliste, psĂŒhholoogiliste, sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste, eetiliste, Ă”iguslike, ajalooliste, religioossete ja vaimsete tegurite koosmĂ”ju. 

Mis on seksuaaltervis?

Seksuaaltervis on seksuaalsusega seotud kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund; see ei ole mitte ĂŒksnes haiguse, puude vĂ”i hĂ€ire puudumine. Seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusele ja seksuaalsuhetele ning vĂ”imalust nauditavateks ja turvalisteks seksuaalkogemusteks, milles puudub sund, diskrimineerimine ja vĂ€givald. Seksuaaltervise saavutamiseks ja alalhoidmiseks peab austama, kaitsma ja rakendama kĂ”igi isikute seksuaalĂ”igusi.

Mis on seksuaalÔigused?

SeksuaalÔigused hÔlmavad inimÔigusi, mida juba tunnustatakse riiklikes seadustes, rahvusvahelistes inimÔiguste alastes ja muudes konsensusdokumentides.
SeksuaalÔiguste hulka kuuluvad kÔigi inimeste jÀrgmised sundusest, diskrimineerimisest ja vÀgivallast vabad Ôigused:
‱ parimale seksuaaltervisele, sealhulgas juurdepÀÀsule seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele;
‱ otsida, saada ja edasi anda seksuaalsusega seotud teavet;
‱ saada seksuaalharidust;
‱ kehalisele puutumatusele;
‱ valida oma partner;
‱ otsustada, kas olla vĂ”i mitte olla seksuaalselt aktiivne;
‱ konsensusel pĂ”hinevatele seksuaalsuhetele;
‱ konsensusel pĂ”hinevale abielule;
‱ otsustada, kas ja millal saada lapsi;
‱ elada rahuldustpakkuvat, turvalist ja nauditavat seksuaalelu.InimĂ”iguste vastutustundlik teostamine eeldab, et kĂ”ik isikud austavad teiste Ă”igusi. 

Mis on seksuaalharidus?

Seksuaalharidus on Ă”petus seksuaalsuse kognitiivsete, emotsionaalsete, sotsiaalsete, suhetega seotud ja kehaliste aspektide kohta. Seksuaalharidus algab varases lapseeas ning kestab kogu nooruki- ja tĂ€iskasvanuea. Laste ja noorte puhul on selle eesmĂ€rgiks toetada ja kaitsta seksuaalset arengut. See annab lastele ja noortele jĂ€rk-jĂ€rgult teadmised, oskused ja positiivsed hoiakud, et mĂ”ista ja nautida oma seksuaalsust, omada turvalisi ja rikastavaid inimsuhteid ning vĂ”tta vastutus enda ja teiste inimeste seksuaaltervise ja seksuaalse heaolu eest. See vĂ”imaldab neil teha valikuid, mis tĂ”stavad nende elukvaliteeti ja annavad panuse kaastundliku ja Ă”iglase ĂŒhiskonna heaks. KĂ”igil lastel ja noortel on Ă”igus saada eakohast seksuaalharidust. TĂ€iskasvanute seksuaalhariduse eesmĂ€rk on toetada ning soodustada tervist sÀÀstvaid ning ennast ja ĂŒmbritsevaid austavaid hoiakuid ning anda teadmisi riskikĂ€itumise minimeerimiseks.

KĂŒsi nĂ”u KĂŒsi nĂ”u