Konverents "Seksuaalsus ja religioon - ühisosa otsides"

Seksuaalsust ja religiooni peetakse sageli teineteist välistavaks. Konverentsil uurime seksuaalsust religioonis ja religiooni seksuaalsuses. Proovime läbi dialoogi suurendada teadmisi, ehitada sildu ja leida ühisosa.
Konverents toimub Tartu Ülikooli aulas 11.10.2019 kell 9.00-17.00.
Konverentsi ettekanded on eesti ja inglise keeles.

PÄEVAKAVA
Päeva juhib Urmas Vaino
09.00 Registreerimine, kohv ja suupisted
10.00 Konverentsi avamine ja tervitussõnad
10.15 Keha ja seksuaalne iha kristluses.  Susannah Cornwall, PhD, Suurbritannia
11.00 Seksuaalsus ja seksuaalvähemused pühakirjas. Ain Riistan, PhD, Tartu Ülikool
11.20 Kas evolutsioonibioloogiline lähenemine aitab mõista inimese seksuaalsust? Tuul Sepp, PhD, Tartu Ülikool
11.45 Lõuna
12.45 Seksuaalne mitmekesisus ja seksuaalsed õigused. Väljakutse kristlikule seksuaaleetikale.
           Sólveig Anna Bóasdóttir, PhD, Island
13.30 Seksuaalõigused - kas inimõigustel põhinemine on uus usk? Liiri Oja, PhD, õigusteadlane
13.50 Peenistest paradiisis. Roland Karo, PhD, Tartu Ülikool
14.15 Kohv ja suupisted
14.35 Millest kõnelevad seksuaalkäitumise uuringud - uskumused ja tegelikkus.
           Kai Haldre, MD, PhD, Eesti Seksuaaltervise Liit
15.00 Pastori isiklik lugu. Māris Sants, MA, Läti/Suurbritannia
15.20 Paneeldiskussioon
16.20 Konverentsi lõpetamine 

Konverentsil osalemiseks registreerige palun SIIN
Konverentsi osalustasu on 78€ (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab ka toitlustust - kahte kohvipausi ning lõunasööki.


Konverentsi ettekannete tutvustused:

Keha ja seksuaalne iha kristluses
Susannah Cornwall, PhD
Susannah Cornwall on Suurbritannia Exeteri ülikooli konstruktiivsete teoloogiate vanemlektor ja Exeteri eetika ja praktilise teoloogia keskuse direktor. Praegu juhib ta koostöös Lääne-Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse soolise identiteedi kliinikuga Lääne-Inglismaa vaimse hoolduse modelleerimise projekti. Ta on kirjutanud mitmeid sugu, seksuaalsust ja religiooni käsitlevaid raamatuid ja artikleid, pöörates erilist tähelepanu interseksuaalsetele, trans- ja queer-kristlikele teoloogiatele. Tema värskeim raamat on Un/familiar Theology: Reconceiving Sex, Reproduction and Generativity. (Bloomsbury, 2017).
Susannah Cornwall on öelnud: "Kristlust ja seksuaalsust ei tajuta kui head tervikut, vaid pigem seostatakse seda sageli kas homofoobia, seksuaalsete repressioonidega või hiljuti ka seksuaalse väärkohtlemise skandaalidega. Selles ettekandes uurin kristluse pühendumust kehadele ja inimeseks kehastumisele kogu selle ajaloo vältel ning mõnda teoloogiat, mis on erost (seksuaalset iha) ja vabadust tähtsal kohal hoidnud. Arutlen eshatoloogia kristliku õpetuse - "aegade lõpu" üle - ja näitan, et see ei tähenda kehade ja seksuaalsuse eitamist, vaid hädavajalikkust elada seksuaalselt õiglasemalt siin ja praegu.".
 

Seksuaalsus ja seksuaalvähemused pühakirjas
Ain Riistan, PhD
Piibel on raamat, mille tähtsust ei ole võimalik üle hinnata: religioosse ja kultuurilise alustekstina mõjutab ta ka tänapäeval jätkuvalt miljardite inimeste elu ja seda isegi siis, kui piiblisse ei usuta. Sestap on eriti tundlikes küsimustes nagu seksuaalsusega seonduv ülioluline mõista, kuidas piiblit loetakse ja tõlgendatakse. Minu ettekanne tutvustab üht piibliteadustest pärinevat printsiipi: kuidas teha vahet sellel, mida tekst tähendas minevikus ja mida see tähendab tänapäeval. Selle printsiibi laiem teadvustamine tuleks kasuks ka tänapäevastes seksuaalsuse-teemalistes debattides, eriti siis, kui neis tuuakse mängu religioossed argumendid.

Kas evolutsioonibioloogiline lähenemine aitab mõista inimese seksuaalsust?   
Tuul Sepp, PhD
Kas evolutsioonibioloogiline lähenemine aitab mõista inimese seksuaalsust?
Inimene on üks loomaliikidest ning meie tunnused, sh ka seksuaalsusega seotud füsioloogilised ja käitumuslikud tunnused, alluvad looduslikule valikule. Kas evolutsioonibioloogiline lähenemine võiks seega aidata paremini mõista inimese seksuaalsust? Ettekandes otsin ja pakun vastuseid küsimustele, kuidas ja mil määral on evolutsioon sugulise valiku kaudu kujundanud inimeste igapäevaelu ning kui palju saame inimese seksuaalsuse juures tuua paralleele muude liikidega.

Seksuaalne mitmekesisus ja seksuaalsed õigused. Väljakutse kristlikule seksuaaleetikale
Sólveig Anna Bóasdóttir, PhD 
Sólveig Anna Bóasdóttir on Islandi ülikooli teoloogia-usuteaduskonna teoloogilise eetika professor. Dr Bóasdóttir on viinud läbi uurimusi ning avaldanud teadusartikleid soouuringute, seksuoloogia, kristliku feministliku ja seksuaaleetika teemadel.
Sólveig Anna Bóasdóttir: "Liikudes 21. sajandi kolmandale kümnendile, pärinevad mõned kristliku seksuaaleetika kõige olulisemad väljakutsed väljaspool teoloogiat ja kristlikku eetikat. LGBTI teadmistele ja aktivismile tuginevad erinevad ühiskondlikud liikumised on pööranud tähelepanu seksuaalsele mitmekesisusele ning heteroseksismi ja heteronormatiivsusega seotud püsivatele probleemidele. Üldiselt ei ole praegune kristlik seksuaaleetika piisavalt tegelenud seksuaalse mitmekesisuse küsimustega ning trans- ja intersoolisusega kaasnevaga. Oma loengus keskendun mõnede 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse sotsiaalse õigluse liikumiste eetilisele panusele. Need liikumised tuginevad LGBTI teadmistele ja aktivismile, millel on olnud keskne roll tähelepanu juhtimisel seksuaalsele mitmekesisusele. Keskendun seksuaalse mitmekesisuse ja seksuaalõiguste mõiste vahelisele seosele.".
 

Seksuaalõigused - kas inimõigustel põhinemine on uus usk? 
Liiri Oja, PhD
Liiri Oja on öelnud: "Ühest küljest ei ole seksuaal- ja reproduktiivtervise mõtestamine läbi inimõiguste uus või „viimase aja trend“. Rahvusvahelises inimõiguste kaitse süsteemis hakati kõnelema seksuaal- ja reproduktiivõigustest juba 1990ndate aastate keskel. Teisalt räägivad uuringud-numbrid endiselt kriisist: naised surevad või kannatavad tervisekahjustuste all, kuna puudub juurdepääs turvalisele abordile, sünnitusabile, kontratseptsioonile; hügieenisidemed või tampoonid pole kõigile kättesaadavad; tõenduspõhine informatsioon pole ligipääsetav, iga kolmas naine kogeb elu jooksul vägivalda. Milles on asi? Kas inimõiguste põhine lähenemine „ei tööta“? Kas „usk inimõigustesse“ on lihtsalt suur hulk ilusaid sõnu? Oma ettekandes räägin, miks inimõiguste põhine lähenemine on vajalik ning saab tuua kaasa ühiskondlikke muutusi, kuid kuidas ka inimõiguste valdkonnas ei võeta  naisi ning seksuaal- ja reproduktiivõigusi alati tõsiselt. Kuidas inimõiguste rikkumisi ei põhjusta puudujääv raha, vaid strukturaalne ebavõrdsus – naised ja nende vajadused/kogemused ei ole prioriteetsed. Kuidas inimõiguste põhine lähenemine peab minema kaugemale pelgalt normide olemasolust ning vajalikud on interdistsiplinaarsed lähenemised, süsteemsed muutused.".

Peenistest paradiisis
Roland Karo, PhD
Rolan Karo: "Ameerika gay­-teoloog Bob Goss on kristlikku vagadust irooniliselt nimetanud peenise lõtvununa hoidmise askeesiks, John Portmann selle monastilisi traditsioone aga sperma paradiisi jaoks konserveerimise praktikaiks. Lisaks on Merlin Stone sarkastiliselt nentinud, et kui tänapäeva religiooniuurijad nimetavad vanimaid, seksuaalset laadi riitusi sisaldanud religioone üleolevalt viljakuskultusteks, siis ehk kunagi tulevikus nimetatakse tänapäeva religioone impotentsuskultusteks – neis sügavalt juurdunud eroto- ja hedonofoobia tõttu. Osutan oma ettekandes, et kui kristlus tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda, siis on sel viimane aeg puberteedist välja kasvada ja õppida inimlikku seksuaalsust jumaliku ilmutuse ühe asupaigana nägema.".
 

Millest kõnelevad seksuaalkäitumise uuringud - uskumused ja tegelikkus
Kai Haldre, PhD
Naistearst Dr Kai Haldre teeb lühiülevaate sellest, mida inimeste seksuaalkäitumise ja -tervise kohta on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis rahvastikupõhiselt uuritud: mida on teada saadud ning mida selle teadmisega peale hakata.

Pastori isiklik lugu
Māris Sants, MA

Postmodernistliku ühiskonna mitmekesisuses valitseb suur tähenduste segadus. Ühelt poolt annab see meile teatud vabaduse valida konkreetse asja jaoks tähendus ja konstrueerida selle teema kohta oma tõde. Teisest küljest loob see ühiskonnas „tõe“ relatiivsuse ja sügava lõhestatuse. Isiklikul tasandil võib see võõrandada meid peredest, teistest õpilastest, ühiskonna erinevatest gruppidest jne. Kuidas mõjutab see nähtus LGTBQI inimesi ja nende identiteeditaju?
Suurbritannia luterliku kiriku vaimulik Māris Sants räägib oma kogemusest identiteedi ja tähenduse vaatenurgast.
Māris Sants sündis 1966. aastal Lätis Nõukogude okupatsiooni ajal kui mittevenelane (irooniliselt kutsuti sel ajal nii lätlasi) ülekaalukalt venekeelses NSV Liidus. Nõukogude seaduste kohaselt pani see inimene 19-aastaselt toime sodomiitliku kuriteo.
Ta ristiti 14.06.1987, sai haigla kaplaniks septembris 1990. Ta püüdis oma seksuaalse perverssuse haigust ravida erinevate arstide ja preestritega viies erinevas riigis. 16 aastat võitles ta patukahetsuses paastudes ja palvetades oma loomuvastasest patust lahti saamise eest. Ta osales tervendavas ja vabastavas liikumistes Exodus International, mis üritas neli aastat seda jõledust välja ravida.
 Viimaks koges ta  vaimset paranemist 1998. aastal (32-aastaselt). See võimaldas tal esimest korda oma seksuaalsusega leppida. Sellegi poolest vajas seksuaalsus ikka veel integreerimist ja ühildamist teiste elu aspektidega.
Oli periood, mida iseloomustas peamiselt kapis olek ja vaikne eneseaktsepteerimine, mida võiks nimetada ka prohvetlikuks ajaks. Māris Sants visati Läti luterlikust kirikust välja 2002. aasta mais. Seejärel järgnes poliitilise võitluse periood koos suure füüsilise või verbaalse vägivallaga, mis viis emigreerumiseni. Sellele järgnes getoperiood, kus sai õnnelikult unustada, et oled gei.
2015. aastal võeti ta tagasi Ecclesia Una Sancta osadusse Luterlikku Kirikusse Suurbritannias. 2017. aastal sai ta LCiGB-s preestri volitused. Praegust perioodi pole võimalik kirjeldada, kuna perspektiivitunnet on vähe. Armastust ja haavatavust on see-eest rohkesti.
 
 Konverentsi korraldamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.