Kirjuta meile aadressile: estl@estl.ee

 Kohtinguvägivald
 
 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti Justiitsministeeriumi ja Eesti Seksuaaltervise Liidu koostöös 2012. aastal valminud voldikut.


Vaata ka Suurbritannia kohtinguvägivalla vastase kampaania videot:



Kas suhe on terve ja turvaline?
Ohu märgid
Kuidas tegutseda
Kuidas aidata sõpra, kes on kohtinguvägivalla ohver?
Enesekehtestamine paarisuhtes


Kas suhe on terve ja turvaline?


Mõnitused, pilked, pahatahtlikud või alandavad märkused, ähvardused, teistest inimestest isoleerimine, põlgus, türanniseerimine, avalik solvamine, ignoreerimine. Kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne võik seksuaalne vägivald lähisuhtepartnerite vahel, kes  koos ei ela, vaid käivad “kohtamas”.
Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ja et ta ei jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida sa seljas kannad, aga arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne kui ollakse armunud. Ta küll teeb aeg-ajalt märkusi sinu kehakaalu kohta või muutub närviliseks ja loobib asju kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Pealegi, ta ju väidab, et oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, siis ta tapab end ära. Kuid te olete ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub - eks?
Kas selline suhe on normaalne? Millised on märgid, et suhtes on midagi valesti?
Usalda oma tundeid. Kui hoolimata õnnetundest tuntakse end aeg-ajalt ka ebamugavalt ja midagi oleks justkui valesti, tuleb analüüsida oma lähisuhet.

Ohu märgid

Ohu märgid, mis näitavad, et lähisuhtes on probleeme:
-     Ta võib teha midagi ebameeldivat ja väidab, et teeb seda selle pärast, et ta armastab sind. Peale ebameeldivaid juhtumeid ta vabandab, toob lilli, avaldab armastust. Väidab, et seda ei juhtu enam kunagi ja ometi korduvad need asjad uuesti. Ta püüab sind veenda, et see kõik oli sinu süü või süüdistab kõiki teisi.
-     Ta võib olla on meeletult armukade. Ta ei taha, et sa veedaksid aega oma sõpradega või perekonnaga, et sa käiksid väljas, et sa võtaks vastu kui klassivend või klassiõde helistab. Ta väidab, et tahab sind ainult endale ja olla sinuga iga sekund. Ta jälitab sind. Ta ei arvesta sinu arvamuste ega tunnetega.
-     Ta tahab kontrollida kõike. Kuhu sa lähed. Mida sa teed. Kellega sa oled. Mida sa kannad. Ta võib ähvardada ennast tappa. Ta võib levitada sinust kuulujutte. Ta ei aktsepteeri „ei“ vastuseid.
-     Ta võib karjuda, solvata, mõnitada, alandada. Ta võib nimetada sind inetute nimedega. Ta ähvardab sind: kui sa ei tee, nagu ma ütlen, siis …. Ta tekitab sinus hirmu.

Seda kõike nimetatakse vägivallaks ja sageli lisandub vaimsele vägivallale füüsiline vägivald. Inimesed ei muutu suureks saades äkki vägivaldseks. Vägivald avaldub nende käitumises juba varem – oma lähisuhtepartneri puhul tuleb osata seda tähele panna.

Vägivaldne käitumine ei kao. Vägivallal on tavaks korduda ja muutuda (elu)ohtlikuks.
Eesti politseis registreeritakse keskmiselt 2500 lähisuhtevägivalla (vägivald lähisuhtepartneri, abikaasa või/ja teiste lähedaste suhtes) juhtumit aastas – see on umbes 6 juhtumit iga päev. Paljud, ilmselt suurem osa, aga jäävad teadmata, sest häbitundest, kartusest, et neid usuta või hirmust jäävad need sageli teatamata.
 
 
Kuidas tegutseda?

 
Kuidas edasi tegutseda, kui lähisuhtepartner on vägivaldne?
Ära usu, kui partner väidab, et see on sinu süü. Keegi ei saa olla süüdi teise inimese vägivaldses käitumises. Oma käitumise eest vastutab inimene ise. Tuleb olla realistlik ja anda aru, et vägivaldne partner ei muutu.
Kui sa oled otsustanud suhte lõpetada, planeeri ja mõtle kõik hoolikalt läbi – kuhu minna, mida teha, kui ta helistab jne. Arvesta, et vägivallatseja teeb enamasti kõik, et ohvrit endale tagasi võita ja hiljem kordub kõik. Sageli see õnnestubki, sest vägivallatseja näiliselt kahetseb oma käitumist. Tuleb teada, et vägivallatseja ennast ei muuda ja kõik kordub. Anna kellelegi usaldusväärsele teada, et plaanid  partnerit maha jätta – siis ta teab ja oskab vajadusel reageerida. Abi on organisatsioonidest, kes oskavad aidata.
Paljud noored teavad sõpru, kelle partner on olnud vägivaldne.


Kuidas aidata sõpra, kes on kohtinguvägivalla ohver?

KUULA – ole tähelepanelik ja hea kuulaja kui sõber räägib oma suhtest. Selle kaudu saad teada, kuidas nende suhe toimib, ning kuidas see sõpra mõjutab. Usu sõpra ja ära mõista teda hukka.
VÄLJENDA MURET – kui sul on tunne, et midagi on sõbra paarisuhtes valesti, siis väljenda enda muret ja hoolimist sõbra elu ja tervise pärast.
TOETA – ole sõbrale igas olukorras toeks ja aita tal abi otsida. Küsi otse, kuidas saaks abiks olla. Jää ta kõrvale isegi siis, kui ta abi ei soovi.
JULGUSTA – kuigi sõber võib olla masenduses ja kurb, julgusta teda abi otsima - vanemate, psühholoogi või mõne hea abi andva organisatsiooni poole.


Enesekehtestamine paarisuhtes
 
Paarisuhtes loodetakse, et saadakse oma partneriga hästi läbi. Kuid igas suhtes tuleb ette lahkarvamusi. Lahkarvamuste lahendamisel on muuhulgas oluline see, et  õpitakse „ei“ ütlema asjadele, mida tegelikult ei soovita teha, mille puhul tuntakse ennast ebamugavalt või mida üldse õigeks ei peeta.
 
„Ei“ tuleb mõnikord öelda ka neile inimestele, kellest hoolitakse ja armastatakse. See võib olla midagi ebaolulist, nagu keeldumine peole või kohtama minemisest, kui samal ajal on vaja kooli- või kodutööd teha. See võib olla ka midagi väga olulist, nagu keeldumine uimastitest, alkoholist, seksuaalvahekorrast või mõnest riskantsest tegevusest, mis võib elu või tervise ohtu seada. Millestki keeldumine ei tähenda seda, et oma partnerist ei hoolita või teda ei austata, pigem näitab see seda, et  austakse küllaldaselt nii iseennast kui oma partnerit, olles aus ja üritades vastu võtta parimaid otsuseid.
 
Konfliktide vältimiseks kõigega nõus olemine võib endaga kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, näiteks:
• sunnitakse teist inimest tegema asju, mida tegelikult teha ei taheta,
• võidakse kaotada austus nii iseenda kui oma partneri vastu,
• võidakse oma paarisuhtepartnerit kohelda ebaõiglaselt või teda ära kasutada,
• võidakse tunda ennast abituna, vihasena või kurvameelsena, isegi depressiivsena.

Kui sa ei tunne ennast „ei” öeldes kindlalt, võiksid proovida mõelda, miks sa soovid öelda „ei” ja siis oma põhjuseid paarisuhtepartnerile selgitada. See aitab teisel mõista, et temast hoolitakse endiselt, kuid sellegipoolest sa soovid praegu öelda „ei”. Võid isegi „ei” ütlemist harjutada, proovides kasutada näiteks järgmisi võimalusi:

• „Ma tõesti tahaksin, aga ma pean selle asemel hoopis …”
• „Ma ei usu, et see mulle/meie suhtele hea oleks.”
• „Ma ei taha mingisse jamasse sattuda.”
• „Ma ei ole selleks veel valmis.”
• „Ma ei tunne ennast seda tehes mugavalt.”
• „Ei, aitäh. Miks me ei võiks hoopis …?”

Kaaslane võib eitavat vastust kuuldes olla pettunud, pahane, kurb või hoopis vihaseks saada, aga kui ta  tõesti  hoolib ja austab sind, siis austab ta ka sinu otsuseid ega pane sinu keeldumist pahaks. Inimene, kes avaldab survet, et sa oma meelt muudaksid või ei lepi sinu otsustega, ei hooli tõenäoliselt ka sinust ega austa sind piisavalt. Enamgi veel, tema käitumine sinu suhtes võib hoopis ahistavaks ja vägivaldseks muutuda.

Vägivallale viitab see, kui  sinu paarisuhtepartner:
• kritiseerib ja kontrollib seda, kuidas sa välja näed, käitud või räägid,
• üritab kontrollida seda, mida sa teed või kellega kohtud,
• karjub su peale või üritab sind „paika panna” kas teiste ees või kahekesi olles,
• üritab sind füüsiliselt kontrollida, kas sind lüües, lükates, näpistades või mõnel muul viisil füüsilist survet avaldades;
Vägivald on tõenäolisem siis, kui su kaaslane või te mõlemad tarvitate uimasteid, sh alkoholi.

Kui keegi niimoodi käitub, on kõige parem paarisuhe lõpetada. Inimene, kes sunnib oma paarisuhtepartnerit tegema asju, mida ta ei taha, võib teist inimest pikka aega oma kontrolli all hoida, mõjuda halvasti nii tema enesehinnangule kui ka tervisele. Kui iseendasse ja teistesse suhtuda austusega, siis saab seda oodata ka oma kaaslastelt. See on hea eeldus õnnelikeks lähisuheteks.