Kirjuta meile aadressile: estl@estl.ee

Seksuaalõigused


Seksuaaltervis  on tihedalt seotud seksuaalõigustega, mis on osa universaalsetest inimõigustest. Kuna inimõigused on rahvusvahelistes dokumentides tunnustatud õigused, tuleb neid tunnustada ja rakendada ka riikide seadustes ja praktikates.
 
Seksuaalõiguse all mõistetakse iga inimese õigust:
  • omada juurdepääsu parimale seksuaaltervisele, sh ligipääsule seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele
  • otsida, saada ja levitada seksuaalsusega seonduvalt informatsiooni
  • saada seksuaalharidust
  • omada austust kehalisele puutumatusele
  • valida oma seksuaalpartnerit
  • otsustada, kas olla seksuaalselt aktiivne või mitte
  • omada konsensuslikke, turvalisi ja nauditavaid seksuaalsuhteid
  • konsensuslikult abielluda
  • otsustada, kas ja millal saada lapsi
  • kasutada efektiivseid ja ohutuid rasestumisvastaseid vahendeid
  • katkestada turvaliselt rasedust
 
Seksuaalõiguste rakendamine tähendab ühtlasi kohustust austada ka teiste inimeste seksuaalõigusi - ühe inimese õigused ei saa realiseeruda läbi sunduse ja vägivalla teise inimese suhtes.
 
Seksuaalõiguste kontseptsioon on küllaltki hiljuti tekkinud – näiteks 19. sajandi Euroopas polnud naistel, noortel ja seksuaalvähemuste esindajatel selliseid seksuaalseid õigusi, mida tänapäeval peetakse loomulikuks. Ajaloolise järelkajana võib veel tänapäevalgi kohata vastuseisu erinevate huvigruppide seksuaalõiguste suhtes – näiteks usuringkondade, meedikute või poliitikute poolt.
 
Seksuaalõigusi on määratlenud ja lahti mõtestanud mitmed järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja foorumid:

ĂśRO Kairo Rahvastikukongress (1994),
ĂśRO Pekingi Naistekongress (1995),
Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon (International Planned Parenthood Federation) (1996), 2008,
Maailma Seksuoloogia Assotsiatsioon (World Association for Sexology) (1999),
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Association) (2002),
International Women's Health Coalition (HERA).

Kõikidel neil seksuaalõiguste määratlustel on palju ühist. Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon on kõige jõulisemalt edendanud inimeste seksuaalõigusi kõikjal maailmas.
 
Loe lähemalt:
Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsiooni  Seksuaal- ja reproduktiivõiguste Harta,1996:
 
Seksuaalõigused on:
 
Õigus elule. Seda õigust tuleb rakendada selleks, et kaitsta naiste elusid, kes satuvad ohtu raseduste tõttu.
 
Õigus isiklikule vabadusele ja turvalisusele. Seda õigust tuleb rakendada selleks, et kaitsta naisi, kes on ohustatud suguelundite ümberlõikamisest või sunniviisilisest rasedusest, steriliseerimisest või abordist.
 
Õigus vabadusele ja õigus olla vaba igat liiki diskrimineerimisest. See õigus peab tagama kõikidele inimestele sõltumata nende rassist, nahavärvist, soost, seksuaalsest orientatsioonist, abielulisest staatusest, positsioonist perekonnas, vanusest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest hoiakutest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varalisest olukorrast, sünnijärgsest või muust staatusest võrdse juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teabele, haridusele ja nõustamisele.
 
Õigus privaatsusele. Õigus privaatsusele peab olema kõikidel inimestel, kes kasutavad seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid või saavad vastavat haridust ning isikliku informatsiooni jagamisel teenusepakkujatega peab olema tagatud konfidentsiaalsus.
 
Õigus mõttevabadusele.  Kõikidele inimestele sõltumata nende mõtteviisist, teadlikkusest või usutunnistusest peab olema tagatud sõna- ja mõttevabadus nende seksuaal- ja reproduktiiveluga seotud küsimustes.
 
Õigus teabele ja haridusele. Kõikidele inimestele sõltumata nende mõtteviisist, teadlikkusest või usutunnistusest peab olema tagatud piiranguteta juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud haridusele ja teabele. Näiteks kõikidel inimestel on õigus saada igakülgset teavet kõikide rasestumisvastaste meetodite hüvede, riskide ja tõhususe kohta, et selles vallas tehtavad otsused oleksid tehtud täieliku, vaba ja informeeritud nõusolekuga.
 
Õigus otsustada, kas abielluda või mitte, õigus luua ja planeerida perekonda. See õigus kaitseb iga inimest tahtevastase abielu eest, mis on sõlmitud ilma mõlema partneri täieliku, vaba ja informeeritud nõusolekuta.
 
Õigus otsustada, kas ja millal saada lapsi. See õigus toetab iga inimese õigust saada reproduktiivtervishoiuteenuseid, mis pakuvad näiteks laia valikut ohutuid, tõhusaid ja aktsepteeritavaid rasestumisvastaseid vahendeid, need teenused on kättesaadavad, mõistliku hinnaga, vastuvõetavad ja mugavad.
 
Õigus tervishoiuteenustele ja tervisekaitsele. Igal inimesel on õigus parima kvaliteediga arstiabile ning olla vaba tervistohustavatest ja mittetõenduspõhistest praktikatest.
 
Õigus saada kasu teaduse arengust. Igal inimesel on õigus omada juurdepääsu olemasolevatele reproduktiivtervise tehnoloogiatele, millel uuringutele tuginedes on vastuvõetav riski ja kasu vahekord ja millest ilmajäämine tähendab kahjulikku mõju inimese tervisele ja heaolule.
 
Õigus kogunemisvabadusele ja poliitilisele osalusele. Igal inimesel on õigus luua ühinguid edendamaks seksuaal- ja reproduktiivtervist ja –õigusi.
 
Õigus olla vaba piinamisest ja väärkohtlemisest. Õigus olla vaba piinamisest ja ebainimlikust või alandavast kohtlemisest tähendab, et kõikidel lastel, naistel ja meestel on õigus mitte kogeda seksuaalvägivalda, ärakasutamist ja ahistamist.
 
 
Vaata videot IPPFi seksuaalõiguste deklaratsioonist (20 min ja 41 sek), milles räägitakse seksuaalõigustest, näidatakse intervjuusid ja tuuakse näiteid erinevate seksuaalõiguste kohta.