Kirjuta meile aadressile: estl@estl.ee
ESTLi tegevuse mõju võib hinnata järgmiste ühiskonna seksuaaltervise näitajate järgi:
  • Uued HIV nakkuse juhud on vähenenud 545lt aastal 2008 315le aastal 2012. HIV juhtude vähenemine Eestis 2001-2009 on 1970. Siiski on probleemiks HIV/AIDSi piirkondlik epideemia.
  • Perinataalne suremus 1000 sĂĽnni kohta on aastatel 1992–2010 vähenenud 20lt 5le.
  • Abortiivsuskordaja on aastatel 1992–2011 vähenenud 70lt 20le.
  • Teismeliste abordid on vähenenud aastatel 1996-2011 43lt 18le.
  • Seksuaalsel teel levivad infekstioonid on alates 1990. aastate algusest vähenenud.
  • Esmasseksuaalvahekorra vanus on viimasel kĂĽmnendil jäänud nii poistel kui tĂĽdrukutel samale tasemele 17,6 eluaastat.
  • Kondoomi kasutamine esmasseksuaalvahekorra ajal on pidevalt tõusnud 60lt 78ni (aastatel 2003-2010).
  • Tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite kasutamine on eriti nooremate naiste hulgas paranenud. Kasutab kolmandik eesti ja neljandik mitte-eesti rahvusest naisi.
  • Vägivald kui oluline seksuaal- ja reproduktiivtervise riskitegur on Eestis levinud. 18,4% 16-44-aastastest naistest on kogenud lähisuhtevägivalda, sh fĂĽĂĽsilist 17,2% ja seksuaalset vägivalda 4,1% ning vägivalla kogemus oli seotud kontratseptsiooni, sh kondoomi mittekasutamisega, kordusabortidega ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemisega.
  • Eraldi tähelepanu vajab seksuaalkuritegude ennetamine ja sellealase teadlikkuse tõstmine. 2011. aastal registreeriti 311 seksuaalkuritegu, samas on ĂĽldteada, et seksuaalkuritegudest jääb enamik ametlikult registreerimata.
    Nendest moodustasid valdava osa (75%) alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuriteod.
    • Aina enam registreeritakse lastepornograafia ja laste seksuaalse ahvatlemise kuritegusid, mida
      pannakse sagedamini toime e-vahendite abil.
    • 2011. aastal registreeriti 143 inimkaubanduse kuritegu, otseselt inimkaubandusega oli tegu ligikaudu kĂĽmnendikul juhtudel.
    • 2011. aastal tuvastati 56 inimkaubanduse ohvrit (39 naist ja 17 meest vanuses 13–47) ja inimkaubanduse nõustamistelefoni kaudu aidati ligi 700 inimest.
  • Sooline võrdõiguslikkus on teema, mille mõju seksuaaltervisele pole uuritud, kuid mille arusaamu tuleb selgitada ja kommunikeerida.
  • Seksuaalvähemuste olukord Eestis on seaduse osas astunud sammu võrra edasi (vastuvõetud Kooseluseadus), kuid ĂĽhiskonna suhtumine on veel kahetine ja palju esineb negatiivseid hoiakuid.
  • Puuetega inimeste olukord on hoolimata seadusandluse arengust ja ĂĽhiskondliku arvamuse paranemisest puuetega inimeste suhtes jäänud siiski haavatavaks. Väga paljud neist on jäänud tõrjutuks ja tagaplaanile surutuks; nad on riskirĂĽhmaks, kelle hariduse omandamises, tööturule jõudmises, igapäevases toimetulekus ning toetuste-teenuste kättesaamisel on olulisi probleeme.